Seepeale Marconi sõidab kahe assistendi saatel Ameerikasse Newfoundlandi saarele St. Johni vastuvõtujaama ehitama. Et antennimastide ehitamine oleks seal olnud äärmiselt aeganõudev ja kulukas, siis hoiti vastuvõtuantenni traati ülal lohede ja õhupallide abil. Ja külmal talveööl 12/13. detsembril 1901 teostuski see maailma jahmatamapanev sündmus. Marconi võttis Newfoundlandis vastu 1800 meremiili kaugusel üle ookeani asuvast Poldhu saatejaamast läkitatud ,,s" tähe, mis morse tähestiku järgi märgitakse kolme punktiga. Sel sündmusel oli 2 suurt efekti: Marconi aktsiaseltsi aktsiate tõus ja teiseks Inglise-Ameerikavahelise ookeanialuse kaabliseltsi vali protest, et on rikutud kõige jämedamal kombel seltsi ainuõigust pidada sidet üle ookeani kahe kontinendi vahel. Ja sel protestil oli tagajärgi. Tuli katkestada katsed üle ookeani traadita telegraafimiseks. Möödus enne 25 aastat, kui alles 1925. a. loodi kindel
Cooperi meeskond telefoni kaalu vähendada poole võrra ning DynaTAC maksis tollal 4000 dollarit (umbes 100 000 krooni). Kaalus umbes 1 kg. M.Cooper olevat öelnud, et mobiiltelefoni aku pidas vastu küll vaid paarkümmend minutit, aga see ei olnud just suur probleem, sest keegi ei jõudnud telefoni niigi kaua kõrva ääres hoida. 1979. Jaapanis avati esimene automatiseeritud mobiilne kärgsidevõrk (nn 1G). Algselt koosnes võrk 23 saatejaamast ning kattis Tokyo kesklinna. Viie aasta möödudes oli NTT laienenud üle kogu Jaapani ning sellest sai esimene üleriiklik 1G mobiilivõrk. 1981. avatakse maailma esimene rahvusvaheline 1G mobiilivõrk Nordic Mobile Telephoneehk NMT. Kuid juhtub see hoopiski mitte Skandinaavias, nagu võiks arvata (ja algselt oligi plaanis), vaid Saudi Araabias (1. septembril). Samal aastal avatakse NMT siiski ka Taanis, Norras, Soomes ja Rootsis. NMT oli esimene nn rändlust (roaming) võimaldav
annaabi.ee 
