Keskaja muusika
Näppides, poognaga keeli tõmmates või ka keeltele lüües mängiti pslateeriumi,
mille keeled olid, nagu ka meie kandlel, kolm- või nelinurksele kõlakastile pingutatud. See
peamiselt keskajal tuntud pill oli klvessiinilaadsete pillide eelkäija. Keelpill on ka rataslüüra
(hurdy- gurdy), mille keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija üks käsi sõrmitseb
klahve, millega muudetkase ülemisel keelel helikürgusi. Pilli ülejäänud keeled kõlavad
liikumatute saatehelidena (burdoon).
Psalteerium (sopran)
Rataslüüra
Liikumatut saateheli tekitasid keskajal armastatud puhkpilli torupilli burdoonviled. Populaarsed
olid ka mitmesugused flooded. Laialt levinud oli ka vana maailma üks iseloomulikumaid pille,
kahekordse roohuulikuga salmei (pomperi ja hilisema oboe eelkäija). Eelkõige õukondlike
rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad, mida kasutati ka kirikumuusikas.
annaabi.ee 
