Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Tegelikult algas see mõju juba 18.
sajandi teisel poolel, Valgustusajastul. Kirikumuusika tähtsaks ülesandeks kujunes mõjutada,
liigutada, ülendada kogudust (ja koguduse muusikaline maitse ei olnud rafineeritud), sõna
,,ülendamine" muutub siin oluliseks. Kirikumuusika ideaaliks sai ,,õilis lihtsus" (see omamoodi
lööksõna pärineb 18. sajandi teise poole, s.t Valgustusaja ja ühtlasi klassitsimi kunstivaadetest).
Muusikas oli selle mudeliks pidulik akordiline saatefaktuur ja hümnilik, tundeline meloodia.
Huvitav on see, et ,,õilsa lihtsuse" printsiip kandus edasi 19. sajandi kirikumuusikasse ja ühines siin
19. sajandi alguskümnenditel tärganud Palestrina-vaimustusega, mis puudutas nii katoliku kui ka
protestantlikku kirikumuusikat.
Palestrina-renessanss. See oli nii mõjukas, et sellest tuleks pikemalt rääkida. Palestrina muusika sai
19. sajandi kirikumuusika eeskujuks sest siin leiti ,,õilsat lihtsust". Tollal oldi veendunud, et
annaabi.ee 
