Keskaja filosoofia ülevaade
Seega
peavad nad ikkagi kas asjades enestes või neist eraldi eksisteerima.
Patristika
Kirikuisade õpetus. Kujutab endast kristluse filosoofilist põhjendamist ja ta peab jumala ilmutust
kõrgemaks inimese tarkusest. Väideti, et pärast kristlust pole enam teadmistejanu ning pärast
evangeeliumi pole uurimusi. Usk võib lähtuda ka absurdsusest. Augustinius (354-430) näitas, et kristlus
andis talle tõe ja vastuse kõikidele küsimustele. Isemõtlemine on võrdne saatanlusega.
Skolastika
Usulis-filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet püüti põhjendada loogiliste arutluste
abil. Arendati formaalloogikat. Skolastika iseseisvus teoloogiast tulenes eelkõige nominalismi ja realismi
vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus.
Universaalidel on skolastika seisukohalt 3 eksistentsi:
1.Nad eksisteerivad enne asju jumalas tema ideedena, mille järgi jumal loob asju.
2