Mida leidub mullas- lagundajad Mida saavad sümbioosi teel puudelt Paljunemine: Puravikud- eostega, mis tekivad torukestes Riisikad- eostega, mis tekivad eoslehekestel 6. Söödavuse järgi Värskelt söödavad seene näit. kukeseen, arusampinjon, kuuseriisikas Kupatatult söödavad näit. männiriisikas, kaseriisikas Mittesöödavad (mittemürgised) näit. sapipuravik, pipartatik, pruunkärbseseen Mürgised näit. kärbseseen, saatanakivipuravik, punanekärbseseen 7. Sampinjonil on eoslehed roosad Kärbseseenel on tupp Kärbseseenel on ebemeline jalg Sampinjonil on rõngad hästi näha 8. Sest, et seened koosnevad 90% veest. 9. PARASIITSEENED Toituvad- teiste organismide arvelt Näit. taimedel: jahukasteseen, torikseened loomadel: nahaseened inimestel: nahaseen, küüneseen, kõõmaseen KAHJU? 10. LOODUSES: Kasu: lagundamine, sümbioos taimede ja loomadega, toiduks ja
mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega. Puravikud vajavad arenguks sümbiont puuliiki. Peale selle, on paljud neist nõudlikud ka mullastiku suhtes. Näiteks kasvavad vaid lubjarikastel muldadel võrkkivipuravik, tammekivipuravik, mõru kivipuravik, saatanakivipuravik ja punajalgsametpuravik, seevastu happelistel muldadel näiteks lehmatatik ja liivtatik. Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tõttu on puravikud hinnatud söögiseened. Osa neist siiski toiduks ei sobi. Mürgised on saatana, tamme ja punajalgkivipuravik, kuigi mõnes raamatus peetakse neid ka kupatatult söödavaks. Viha või kibeda maitse tõttu pole söödavad mõru kivipuravik ja sapipuravik, tinglikult söödavaks peetakse võitatikut, kuigi mõnel inimesel võib
annaabi.ee 
