Keila jõgi saab alguse Viirika soo lääneservast ja suubub Läänemerre Keila Joal.Jõe valgala on 669 km2 , pikkus lisaharudega 127 km. Veekogu tüüp on heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed. Keila jõe keskmine äravool Keila lävendis (635 km2 ) on 6,2 m3 /s, minimaalne 30 päevane äravool 1,1 m3 /s ja minimaalne kuu keskmine äravool 0,37 m3 /s. Keila jõe kallastel elab üle 24 000 inimese,mis teeb sellest ühe saastuma jõe Eestis. Jõe seisund on kohati väga halb. Seda seisundit mõjutavad tehased,kel kas puuduvad või on amortiseerunud puhastusseadmed.Kuigi tähelepanu on viimasel ajal pööratu tootmishoonetest väljuvale reoveele.Siiski probleemiks on inimesed,kel pole kanalistasiooni juhivad oma heitveed jõkke. Just, selline hull seis on Viliveres ning Saku vallas,mis on pole ühendatud ühisveesüsteemiga.Saku vallal on kavas lähimate aastate jooksul veetrass rajada.Kohilagi on
normaalne suhe 50/50 poisslaste ja tüdrukute sündimises on muutunud 1999 ja 2003 aastate vahel seal kogukonnas 33% poisid ja 67% tüdrukud. Arvatakse, et selline ebanormaalne trend on tulnud kahjulikest mõjudest lastega ja rasestunud emadele. Need kahjulikud mõjud tulenevad lähedalasuvatest keemiatehaste heitevetest. See on esimene kogukond maailmas, millel on sündimus kaks tüdrukut iga poisi kohta. Ookeaniveed on hakanud üha enam saastuma tööstuse, kaevandamise, raidumise ja põllumajanduse tegevustest. Ülemaailme kliimasoojenemine ja polaaralade soojenemine hakkab tõenäoliselt mõjutama Kanada keskkonda. Näiteks võivad riigist kaduda jääkarud ja olulised veeteed.