maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. E.Kyrö(1993) andmeil võtaks õhuhapnik samadel tingimustel enda alla 5,5 km ja kogu atmosfäär 8,8 km paksuse ala. E.Kyrö (1993) sõnul kasutatakse lokaalsete osooni kontsentratsioonide avaldamisel tavaliselt osooni osarõhu mõistet. Osarõhu mõõtühikuks on millipaskal (mPa). ühele millipaskalile vastab osooni kontsentratsioon 20 g/m3. Maapinnal on osooni tüüpiline osarõhk 3-4 mPa. See number võib muutuda saastetsoonide keskustes. Osoonikihis on osooni osarõhk maksimaalselt kuni 5 korda suurem kui maapinnal , see on 15-20 mPa ehk 300 - 400 g/m3. Osoonikihi keemiline tasakaal Osoon moodustub atmosfääris fotodissotsiatsiooni käigus hapniku molekulidest. Hapniku molekul O2, neelanud sobiva suurusega kvandi (< 240 nm) laguneb kaheks hapniku aatomiks , mis peatselt liituvad ehk assotsieeruvad hapniku molekuliga , moodustades osooni O3 molekuli.
kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. E.Kyrö(1993) andmeil võtaks õhuhapnik samadel tingimustel enda alla 5,5 km ja kogu atmosfäär 8,8 km paksuse ala. E.Kyrö (1993) sõnul kasutatakse lokaalsete osooni kontsentratsioonide avaldamisel tavaliselt osooni osarõhu mõistet. Osarõhu mõõtühikuks on millipaskal (mPa). ühele millipaskalile vastab osooni kontsentratsioon 20 ģg/m3. Maapinnal on osooni tüüpiline osarõhk 3-4 mPa. See number võib muutuda saastetsoonide keskustes. Osoonikihis on osooni osarõhk maksimaalselt kuni 5 korda suurem kui maapinnal , see on 15-20 mPa ehk 300 - 400 ģg/m3. 1.2 Osoonikihi keemiline tasakaal Osoon moodustub atmosfääris fotodissotsiatsiooni käigus hapniku molekulidest. Hapniku molekul O2, neelanud sobiva suurusega kvandi (ė< 240 nm) laguneb kaheks hapniku aatomiks , mis peatselt liituvad ehk assotsieeruvad hapniku molekuliga , moodustades osooni O3 molekuli. 4
annaabi.ee 
