Ökoloogiline jalajälg Eestis-Rootsis ja Nepalis
ning tekitab rohkelt jäätmeid, siis tulevaid põlvi ei pruugi oodata üldse selline elu
nagu meil praegu on.
Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg aastal 2007 oli 7,9 gha/in a, mis tähendab,
et Eesti inimese vajaduse rahuldamiseks läheks vaja umbes 4,5 maakera. Eesti
inimese ökoloogiline jalajälg on tõenäoliselt nii suur seetõttu, et siin kasutatakse
elektritootmiseks peamiselt põlevkivi. Põlevkivi kaevandamine ning põletamine on
Eesti suurim saastetekitaja, kuna aastas tekib 5-7 mln tonni tuhka ning 1 mln tonni
poolkoksi, mida tuleb kuhugi ladestada ning neist taaskasutatakse ainult väga
väikest osa. Kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veerežiimi muutmine
ning vee reostamine. Bioloogiline kandevõime on Eestil 9 gha/in a, mis tuleneb
sellest, et meie riiki katab ca 60% ulatuses mets.
Aastaks 2012 oli keskmise eestlase jalajälg langenud 6,9 gha/in a. 5 aastaga langes
see 1 gha/in a
annaabi.ee 
