põllundusega tegeledes kahjustame loodust, kõrbed laienevad ning CO siduvaid taimi väheneb. ulkaanipursetega kaasnevad samuti kliimamuutused. Pursetega kaasnev tohutu soojusenergia vabanemine põhjustab kliima soojenemist. Globaalse jahenemise põhjused agu globaalset soojenemist põhjustavad ka jahenemist erinevate saastete kasv. amuti on globaalne jahenemine seotud kliimatsüklitega ning päikese aktiivsusega nagu soojeneminegi. Tagajärjed · Globaalne jahenemine toob endaga kaasa merede ja ookeanide ulatusliku külmumise ning ilmastiku jahenemist. · Sarnaselt soojenemisele võib jahtuminegi olla saatuslik
see on meie enda kodu ning see kõik praht mis maas vedeleb kahjustab õhku. Mõelge vaid, kui kõik inimesed oleksid nii tublid ja kannaksid oma rämpsu endaga niikaua kaasas kuni mõnda prügikasti näevad, siis oleks ju meie kodukoht palju puhtam. Arvatavasti seda ei juhtu, aga kes ennast ümbritsevast loodusest vähegi hoolib võiks alustada iseenda muutmisega ja loobuda pahna maha pildumisest. See pole kahjuks veel kõik, peale igasuguste saastete ja muude ohtudega rikume me Tapa veepuhastusjaama vett, mida meie kõik ise sisse joome. Kodukoha vesila on juba päris saastatud, keegi ei taha enam seda vett juua, sest see on kloorine ja vastiku maitsega. Kes selles aga süüdi on? Meie kõik ise, me rikume ja loobime prahti ka veekogudesse, mille vesi voolav meie puhastusjaama. Kloori vesi rikub aga kohutavalt tervist. Me kasutame seda vett, et pesta, süüa teha ja jänu kustutada kahjuks on see kõik organismile liig mis liig.
" [2: 26] KOKKUVÕTE hüdroelektrijaamade eluiga on võrdlemisi pikk, turbiinide kaitseks ehitatud filtreerimisseadmed puhastavad vett nii olmeprügist kui ka lammist. Hüdroenergia taastuva energiaallikana on soodsam ning hinna poolest stabiilne. Samas ei saa kõrvale jätta ka negatiivseid mõjusid inimesele ja keskkonnale. Hüdroelektrijaamade ehitamine on keeruline- kuna tegemist on veeehitisega peab selle puhul võimalike keskkonna saastete tõttu eriti ettevaatlik olema. Võttes aga arvesse ,,tavalisi" energia tootmisviise siis on hüdroelektrijaamad siiski väga hea lahendus. VIIDATUD ALLIKAD 1. E.ON. Hüdroenergia. Kuidas veest elekter saab. [WWW] http://www.eon- wasserkraft.com/pages/ewk_de/Engagement/Bildung/Lehrerinformationen/_documents/AB C-Wasserkraft.pdf (04.10 2012.) 2. Lahtvee, T., Taastuvatest allikatest elektritootmise keskkonnamõju ja selle hindamine. [WWW] http://webcache.googleusercontent
annaabi.ee 
