Ökoloogia konspekt
Näiteks SO2 ja
lämmastikoksiidid ei kuhju atmosfääris, vaid muutuvad üsna kiiresti teisteks
ühenditeks või sadenevad taimedele, mullale, vette põhjustades
hapestumist. Kontsentratsioon ja depositsioon on suuremad saasteallikate
läheduses. Need ühendid võivad püsida atmosfääris ka mitu ööpäeva ja
jõuda seetõttu saasteallikast üsna kaugele, ühest riigist teise. Seega
haaravad väävli ja lämmastikuühendeist tingitud saasteprobleemid terveid
maailmajagusid.
1.1 Hapestumine
Piiratud aladel tunti hapestumist juba aastakümneid tagasi. Happeliste
sademetega seotud temaatika tõstatati ülemaailmselt alles 1972. aastal
(eeskätt Rootsi uurijate väljaannetes) Skandinaavia järvede ja metsade
hapestumise hüpoteesina. Pärast seda on happeliste sademete arvele
pandud metsa ja veeökosüsteemide kahjustusi USAs, Kanadas ja
ulatuslikel Euroopa aladel.
Juba 1661