Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis
Hädaolukorra korral antakse elanikele
kõiki sidekanaleid kasutades teada, kus avarii toimus, milline on oht, kui kaugele see ulatub ja
instruktsioone kiirguse vältimiseks. []
Näide elust on Tsernobõli katastroof: 26.aprillil 1986a toimus tuumareaktori plahvatus
Tsernobõli aatomielektrijaamas, mis põhjustas radionukliidide pihkumise keskkonda suurtes
kogustes 10-ne päeva jooksul. Õhu kaudu levis õnnetuspaigalt Ukrainast radioaktiivne
materjal kogu Euroopasse. Saastepilv liikus Euroopasse ja kaugemalegi, kuid sadenemise
määrasid valdavalt kohalikud ilmastikutingimused vihm põhjustas mõnes piirkonnas
suurema radionukliidide sadenemise kui teistes. Kohaliku tasemel oli see katastroofi
mõõtmetega kiirgus lõppes 31 inimese (neist 28 olid tuletõrjujad) surmaga. Tuletõrjujad
said sadestunud radionukliididest suuri välidoose (vahemikus 3-16Sv). Naha saastumine
peamiselt beetakiirgust eraldavate radionukliididega põhjustas raskekujulist erüteemi. 209