Meditsiiniajaloo konspekt
Võib
nimelt arvata, et inimliik oma arengu esimestel sadadel tuhandetel aastatel elas
väikeste liikuvate rühmadena, elatudes jahipidamisest ning korilusest (toitus
mitmekülgselt). Selline eluviis kindlustas küllaltki soodsa ainevahetuse ning
elukeskkonna. Oluline oli ilmselt see, et rühmad olid väikesed ning kohtusid
omavahel harva, ühel kohal peatuti piisavalt vähe aega (ei olnud võimalust tekkida
jäätmetest lähtuval saasteohul). Ainsaks koduloomaks oli koer.
2
Säärastes tingimustes oli vanadus pigem negatiivse märgiga kvalitatiivne tunnus,
keskmine eluiga oli kindlasti madal, põhjuseks looduslik valik (erinevalt tänapäevast
jälitas see inimest kogu elu).
(Sümboolne) idüll lõppes ca 12 000 aastat tagasi (kusagil Kesk-Aasias), mil inimene
alustas põllu- ja karjapidamist (toimus nn neoliitiline revolutsioon), jäi seega