II Maailmasõja Lahingumoona Analüüs
tundmatu konstruktsiooniga sütik või mille identifitseerimine tekitab raskusi (Paks, K. 1996)
Leitud lahingumoona ohtlikkus sõltub väga paljudest teguritest. Kõik oleneb sellest, mida
selle lahingumoonaga tehakse. Rahulikult maa sees või mere põhjas olev moon reeglina
endast ohtu ei kujuta, kui see ei sisalda ründemürke. Lihtsalt ükskord roostetab korpus läbi,
pahad ained lagunevad ja peale väikese saastekolde ei jää midagi.
Reeglina on ohtlikum väljatulistatud, kuid lõhkemata lahingumoon. Näiteks väljatulistatud
Nõukogude 85 mm ja Saksa 88 mm soomustläbistavad mürsud, samuti Saksa pommid SD 2,
võivad plahvatada juba vaid asendi muutusest. Mõned püssigranaadid ja mürsud võivad
plahvatada mistahes suunast tulnud (näiteks labida-) löögist, isegi siis, kui löök ei taba sütikut.
Mõnikord ei pruugi üliohtlikul moonal sütikut ollagi, kuid lõhkeaine ise on aja jooksul
annaabi.ee 
