riski surra südame veresoonkonna ja hingamisteede haigusesse. Õhusaaste tervisemõjureid on uuritud ligi 60 aastat. Õhusaaste ärritab silmi, hingamisteesid. Kipitavad silma, allergiline nohu, köha ja hingamisraskused on sagedased sümptomid kõrge õhusaaste korral (WHO, 2002). Õhusaaste suhtes on enamtundlikud lapse, rasedad, vanemad inimesed ning südame ja kopsuhaigustega inimesed. Kõrgema saastetaseme piirkonnas esineb sagedamini bronhiiti ja astmat. Mida väiksemad on saasteinete osakesed seda sügavamale nad hingamisteedes võivad sattuda. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi.
* probleemiga seotud terviseriskid- ja keskkonnaprobleemid Õhusaaste tervisemõjureid on uuritud ligi 60 aastat.Õhusaaste ärritab silmi, hingamisteesid. Kipitavad silma, allergiline nohu, köha ja hingamisraskused on sagedased sümptomid kõrge õhusaaste korral (WHO, 2002). Õhusaaste suhtes on enamtundlikud lapse, rasedad, vanemad inimesed ning südame ja kopsuhaigustega inimesed. Kõrgema saastetaseme piirkonnas esineb sagedamini bronhiiti ja astmat. Mida väiksemad on saasteinete osakesed seda sügavamale nad hingamisteedes võivd sattuda. * võimaluste analüüs olukorra parandamiseks (kirjandusallikatele lisaks ka enda mõtted) Terviseriski vähendamiseks on kehtestatud piirnormid , Parem linnade ja elamurajoonide planeering: Vähendada autode hulka kesklinnas, soodustada ühistransporti ja kergliiklust. Soovituslikke allikaid: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=959943/HIA_Tallinn_ohk_ARTH.p df
annaabi.ee 
