Vaaveldioksiid on terava lõhnaga gaas. Tema lõhna on võimalik tunda naiteks tuletiku suutamisel. Tikupea koostis olev väävel põleb. Vääveldioksiidi satub atmosfaari nii looduslike protsesside (nt vulkaanide) kui ka inimtegevuse (tehastes kutuste põlemine) tulemusena. Vääveldioksiid muundub vees lahustumisel väävlishappeks, põhjustades niiviisi sademete muutumist happeliseks tekib happevihm. Vääveldioksiidi peetakse üheks kõige olulisemaks saastegaasiks. Vesinik Vesinik on varvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Ta on ühtlasi kõige kergem (vaikseima tihedusega) gaasiline aine. Vesiniku reageerimisel hapnikuga eraldub palju soojust; vesiniku segu õhu või hapnikuga aga plahvatab süütamisel. Inimorganismile vesinik ise erilist ohtu ei kujutagi, kuid suures kontsentratsioonis on siiski lammatav. Vesinikku kasutatakse muuhulgas raketikütusena ning keevitamisel tema leegi temperatuur on 2600°C.
keskkonnale üldiselt soodsam kui karburaatormootori oma. Diiselmootori töötamisel paiskub õhku suhteliselt palju tahma, mis iseenesest ei ole mürgine, kuid mille külge seotakse mitmesuguseid mürgiseid ühendeid Mootorites toimub põlemine tavalise atmosfääriõhu toimel ja enamasti on mootorid reguleeritud kütusega rikastatud segule. See tingib lõpuni oksüdeerimata produktide väljumist heitgaaside koostises. Autotranspordi kõige iseloomulikumaks saastegaasiks on CO, mille antropogeensest panusest atmosfääri annab autotransport umbes 60%. Maailmas keskmiselt sõidab olemasolevast rohkem kui 400 miljonist autost igaüks aastas umbes 15 000 km, kulutades 4 350 kg O2 ja paisates õhku 3 250 kg CO2, 530 kg CO, 93 kg muid süsinikühendeid, 23 kg NO ja tetraetüülplii lisandiga bensiini kasutamisel ka 1 kg pliid. Intensiivse liiklusega ristmikel on õhus CO üleküllus, mis põhjustab seal palju viibivate jalakäijate organismis hapnikuvaeguse
annaabi.ee 
