kortermajade piirkonnas. Välisõhk mõjutab ka ruumide siseõhku, sest õuest tulev värske õhk on juba saastatud mitmete allikate poolt. Kõige suuremaks saasteallikaks on liiklusest tulenevad lämmastik- ja süsinikoksiidid ja ultrapeened heitgaaside osakesed. Kütuste põlemisel tekivad vääveldioksiid, süsinikoksiid, peened osakesed ning fotokeemilistes protsessides tekkiv osoon. Ohtlikult suur on kogu Euroopas välisõhu saasteainetes peente osakeste ja osooni kontsentratsioon. See suurendab riski surra südame veresoonkonna ja hingamisteede haigusesse. Õhusaaste tervisemõjureid on uuritud ligi 60 aastat. Õhusaaste ärritab silmi, hingamisteesid. Kipitavad silma, allergiline nohu, köha ja hingamisraskused on sagedased sümptomid kõrge õhusaaste korral (WHO, 2002). Õhusaaste suhtes on enamtundlikud lapse, rasedad, vanemad inimesed ning südame ja kopsuhaigustega inimesed. Kõrgema saastetaseme piirkonnas esineb
kortermajade piirkonnas. Välisõhk mõjutab ka ruumide siseõhku, sest õuest tulev värske õhk on juba saastatud mitmete allikate poolt. Kõige suuremaks saasteallikaks on liiklusest tulenevad lämmastik- ja süsinikoksiidid ja ultrapeened heitgaaside osakesed. Kütuste põlemisel tekivad vääveldioksiid, süsinikoksiid, peened osakesed ning fotokeemilistes protsessides tekkiv osoon. Ohlikult suur on kogu Euroopas välisõhu saasteainetes peente osakeste ja osooni kontsentratsioon.See suurendab riski surra südame veresoonkonna ja hingamsteede haigusesse. * probleemiga seotud terviseriskid- ja keskkonnaprobleemid Õhusaaste tervisemõjureid on uuritud ligi 60 aastat.Õhusaaste ärritab silmi, hingamisteesid. Kipitavad silma, allergiline nohu, köha ja hingamisraskused on sagedased sümptomid kõrge õhusaaste korral (WHO, 2002). Õhusaaste suhtes on enamtundlikud lapse, rasedad, vanemad
annaabi.ee 
