1. Oktanoolvesi mis asi see on? Mida näitab? Kus kasutatakse? 2. Miks tuleb enne turule laskmist uusi kemikaale kontrollida? Kuidas seda tehakse? 3. kalade arvutamise ülesanne! 2 kala liiki. Antud doos. Suremuse % ja A (koefitsent) n 10 -5 4. lisaained toidus. Miks kasutatakse? Mis vahe on lisaainetel ja saasteainetel. 5. kuidas kemikaalid levivad looduses? Millistest omadustest sõltub? Pilt pildile number panna ja kirjeldada mis seal toimub? (nt taevast sajab sodi alla) 6. ökotoksikoloogia / toksikoloogia: võrdle püsivaid ja vähepüsivaid aineid looduses. Vastused: 1. Oktanoolvesi 8 süsinikuga alkoholi ja vee segu, ilmselt kasutatakse lahustina. Oktanool/vesi jaotuskoefitsent - Näitab aine jaotumist kahefaasilises
12/10/10 Saasteained. Fossiilsete kütuste põletamisel emiteerub keskkonda lisaks CO 2 ja SO2 ka rida raskemetalle: Cu, Zn, Sn, meie põlevkivi põletamisel ka radioaktiivseid elemente. Igas populatsioonis leidub 1 või 2 isendit, kes on tolerantsed mürkidele. Need on tavaliselt mitmeaastased suguliselt paljunevad taimed. Need taimed panevad aluse uuele tolerantsele populatsioonile. Saasteainetel võib olla mitmesugune mõju, teadlased toovad välja 2. (1) Kui saastumine on värske või on saaste konsentratsioon äärmiselt kõrge, siis esineb ümbruses mõne üksiku liigi vähesed isendid. Järelikult on piirkond vaesem liigilises mõttes, kui ikkagi isenditega kaetud. Ökoloogiline niss. On öeldud, et mis tahes liigi esindajad saavad ellu jääda, kasvada, paljuneda ning säilitada elujõulise populatsiooni teatud kindlas tingimuse vahemikus optimaalses vahemikus. See
saab vaadelda: õhusaaste probleemid on regionaalsel tasemel seotud Kirde-Eestiga, kuna Eesti energiatootmise ja keemiatööstuse eripäraks on põlevkivil põhinev tootmine. Globaalsel tasandil on Eesti õhusaaste probleemid seotud Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti saartega,kuhu kandub Kesk- ja Lääne-Euroopast kaugülekande teel. Ajavahemikul 1980-2003 vähenesid Eestis paiksetest saasteallikatest SO2 heitkogused 64,3 % ja NOx 25,8 %; tahketel osakestel 88,4 %, lenduvatel orgaaniliste saasteainetel 51 % ja CO 58,8 %.Suure osa keskkonnaprobleemidest Eestis tekitab siiski transport. See on kõige suurem Harjumaal.Järgnevad põllumajandusmasinad. Lennu- ja siseveetranspordi osakaal on väike. Eestis on SO2 heitkogused tunduvalt vähenenud.Eestis on juba täidetud väävliühendite osas vähendada üle piiride ulatavaid voogusid ning stabiliseeruda lämmastikuühendite heitkogused 1987. aasta tasemel). Viimastel aastatel on tehtud palju uurimisi ja on jõutud järeldusele, et
Õhu saastumine energia tootmisel sõltub eelkõige tarbitavast kütusest, kasutatavast põletustehnoloogiast ja saasteainete heitkoguseid piiravate abinõude efektiivsusest. Keskkonnamõju avaldavad praktiliselt kõik energia tootmise viisid, kuid enam keskkonda saastavaks on energia tootmine fossiilsete kütuste baasil, nagu seda on tahkete kütuste (kivisüsi, põlevkivi, pruunsüsi, turvas), nafta ja maagaasi põletamisel (Maasikmets 2004: 21). Põlemisprotsessides toodetud saasteainetel on mitmekesine keemiline koostis ja väga erinev osakeste suurus, mittetäielik fossiilsete kütuste põletamine tekitab tahma osakesi, millel on suur tõenäosus absorbeerida toksilisi gaase ja metallioksiide (Keis 2010: 6). Samuti on fossiilsed kütused põletamisel ja heitkoguste allikaks, kus pärineb ka ligikaudu 80% kogu maailmas õhku paisatavast süsihappegaasist, kusjuures Euroopa riigid annavad sellest ligikaudu ühe kolmandiku (2004 aasta seisuga). (Maasikmets 2004: 21).
annaabi.ee 
