riskante protsess, mis ei mõju looduskeskkonnale hästi, kuid kõiki ettevaatusnõudeid järgides on võimalik leevendada seda kahju. Vabrikute ja masinate heitgaaside sattumine loodusesse ei ole ainult Eesti, vaid ka globaalne probleem. Tööstusettevõtted ehitavad aina rohkem vabrikuid ja üritavad teha neid keskkonnasõbralikumaks, kuid suuremas osas see ei taksita mürgiste ühendite sattumist keskkonda. Näiteks Narva elektrijaam kuulub Euroopa kolmekümne kõige saastavama tööstuse hulka. Õhku sattunud ained mõjuvad loodusele laastavalt ning sellist reostust on raske eemaldada. Peale vabrikute reostavad õhku ka autode ja teiste masinate heitgaasid. Selle probleemi üheks lahenduseks on toodud näiteks elektriautod neil puudub bensiinimootor, mis saastab õhku ning selle asemel on mootor, mis kasutab energia tootmiseks elektrit. Inimese tegevuse läbi saastub õhk ning selle tulemusena muutub keskkond, kus me elame, järjest kõlbmatumaks.
värvuse. Spetsialistid käisid veeproove võtmas ning proovid näitasid, et kodus olev vesi ei ole tervisele kahjulik ning seda kõlbab juua, kuigi see pole just eriti maitsev. Paljud inimesed ei tea kuidas enda toidujäätmeid sorteerida. See tekitab probleeme prügimägedele, kus roiskunud toit hakkab haisema. See omakorda meelitab ligi erinevaid putukaid [5]. Nende jäätmete mädamisel vallanduvad õhku gaasid, milleks on metaan- ja kasvuhoonegaas, mis on tunduvalt suurema saastavama mõjuga kui süsihappegaas [8]. Euroopa Komisjoni tegevuskavast lähtudes tekib jookide ning toiduainete lisaväärtusahelas 17% Euroopa Liidu otsestest kasvuhoonegaaside heitkogustest ning selles kasutatakse 28% materjaliressurssidest [4]. 3. TOIDUKAO TEKKIMISE PÕHJUSED Toiduaineid visatakse peamiselt ära selle riknemise, toiduaine kõrbemise või värskema eelistamise tagajärjel. Inimestel on komme osta koju kokku hulgaliselt asju, mida ei suudeta enne riknemist ära tarbida [3]
annaabi.ee 
