temperatuuri. Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. o Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Puhas aurust kondenseeruv vesi peaks olema neutraalne (pH=7). Kui isegi saastamatu atmosfääris on vihmavesi CO2 sisalduse tõttu nõrgalt happeline (pH 5,6 vt joon. 1.10). Kui sellele lisanduvad lämmastiku ja väävli ühendid, on pH 3-4 või veelgi madalam. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elevate organismide liigilises koostises
kasutamisel. Kasvuhoone efekti seostatakse ka kliima soojenemisega. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15 0C, kasvuhooneefektita oleks see vaid -180C. 3. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Happevihmade peamisteks põhjustajateks on lämmastik- ja vääveldioksiid. Nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad need happeliseks. Puhas saastamatu vihmavesi on süsinikdioksiidi sõsalduse tõttu niigi nõrgalt happeline, kuid kui sellele lisanduvad veel lämmastiku ja väävli ühendid, on pH 3-4 või veelgi madalam, mis tähendab, et vihmavesi muutub happeliseks. Happevihmade tekketpõhjusteks on fossilsete kütuste põletamisel (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) sattuvad lämmastiku ja süsinikuühendid, lisaks metallisulatamine ja metsatulekajudel eralduv CO. Eristatakse ka looduslike protsesse, mis aitavad kaasa
annaabi.ee 
