Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)
sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga
suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust;
Hapestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes.
Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena.
KESKKONNA HAPPESTUMINE JA ÕHUSAASTED HAPPESTUMINE - looduse vastupanuvõime
vähenemine happelistele saastainetele (NOX, SO2, osoon) Vedelike happelisust kirjeldab positiivselt laetud
vesinikioonide hulk (H+). Väljendatakse pHväärtusena. Neutraalne: pH=7. Loodusliku vee pH on 5,6, seega
veidi happeline.
Pinnas (kivim ja vesi) võivad happeliste sademete H-ioonid kahjutustada puhverdusvõime. Vesinikioonid
tõrjuvad teised katioonid (positiivselt laetud ioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+) kivimist välja ja need kanduvad
mujale. Lubjakivi suudab nii siduda rohkesti H+ ioone. Aeglaselt murenev graniit aga mitte
annaabi.ee 
