orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Füüsikaline kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, mägedes, tundra. Keemiline palavas ja niiskes kliimas, nt vihmametsad, savannid.
Keemiline murenemine – kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Selle käigus tulevad mineraalained ja see toimub soojas ja niiskes kliimas. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis, kuid kivide väliskuju muutus esialgu suhteliselt vähe. Füüsikaline murenemine – kivimite mehhaaniline peenendumine ilma koostise muutusteta. Põhjuseks: suur temp. kõikumine, kivimipragudes vee jäätumine. Leiab aset: kuiv ja palav, kuiv ja külm, külm ja niiske kliima. Selle käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid
Vihmametsas on kõige paksem murenemiskoorik ning poolkõrbes ja kõrbes on kõige õhem murenemiskiht. 5. Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline murenemine: toimub kivimi peenendumine nii, et koostis ei muutu: kuivas, külmas kliimaa, temperatuuri kõikumine; eriti intensiivne tundras, mägede piirkonnas. Keemiline murenemine: keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja igasuguste saastainetega, mille tulemusena vabanevad toitained, mille omastavad taimed: niiskes ja soojas kliimas. Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline, lõppfaasis aga keemiline murenemine. 6. Milline murenemine on ülekaalus ja miks? Kõrgmäestikes- füüsikaline, sest sademeid on palju ja temperatuur kõigub. Kõrbes- füüsikaline, sademeid küll pole, kui temperatuuri kõikumised on järsud. Vihmametsades- keemiline, sest sademeid on väga palju ja seal on niiske ja soe. 7
annaabi.ee 
