Venemaa asustus ja rahvastik
Kaukasuse mäestikus ja Vaikse ookesni rannikul.
Venemaa põhjarannikut uhuvad Jäämere Arktika ookeani külmad veed. Seal asuvad
aastaringselt jäised, tooainerikad (nafta, jm maavarad) rannikumaastikud. Karmi kliima tõttu
on neid seal raske kaevandada. Kõige sooje m ja viljakam ala jääb Euroopasse, eriti lõuna
poolmik, kus asub suur lasukmaa. Aasias laiub siber, mis jaguneb: Lääne-Siberi lauskmaaks,
Kesk-Siberi lavamaaks ja mägineks idaosaks. Aasiasse jääb veel ka pajude saasrte ja
poolsaartega liigestatud Kaug-Ida rannik.
Venemaal on maailma riikidest pikim rannajoon, kuid laevatatavele veel juurdepääs on kehv.
Suurem osa rannajoonest asub külmadel aladel ja on aasta läbi jäätunud. Venemaa hiiglaslikku
territooriumi läbivad suured veerikkad laevatatavad jõed: Jennisei, Ob, Leena, Don, Volga
(Euroopa suurim jõgi). Suuremad järeved on Siberis asuv sügavaim mageveeline järv Baikali
ja Euroopas Soome priiri lähedal asuvad Laadoga ning Änsi järv.
annaabi.ee 
