Eesti poliitiline areng 1905-1918
Valitsusele. Ebaselged kuuldused toimunust jõudsid Eestisse märtsi algul ning siinsete
sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist domineerisid
Veebruarirevolutsioonis vene keel ja vene mõttelaad. Tööseisakutest üksikutes Tallinna tehastes
arenes ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting Uuel turul. Korratused linnas likvideeriti
kiiresti, kuigi mitmel pool olid tekkinud stiihiliselt Tööliste ja Soldatite Saasikute Nõukogud,
milles domineeris pahempoolne element. Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid
ning määras nende asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan
Poska. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise
korra kohta, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a. Narva linn) ja Liivimaa
kubermangu põhjaosa (v.a. Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks. Selle etteotsa asus
annaabi.ee 
