20. sajandi muusikateoste analüüs
Muusik tuleb lavale, istub instrumendi taha ning on täielikus vaikuses 4 minutit ja 33
sekundit ning see järel lahkub. Selle teose mõte seisneb selles, et õige kõlapilt kujuneb saalist
kostvatest helidest. Autor oli selle idee saanud käies Harvardi ülikooli akustikakambris, kus oli
üleval Rauschenbergi üleni valgeks võõbatud maal. Maal oli isoleeritud ümbritsevast maailmast
ning ka helidest. Seal olles avastas ta ei täielikku vaikus ei olegi olemas. Minu arvamuse kohaselt
ei saaseda teoseks nimetada. Kuid samas on see väga orginaalne idee ja väga huvitav oleks seda
ühe korra ka ise tunnetada.