Sahhalini saar
meetrit, tüve läbimõõt vahel üle ühe meetri) ja Mayri nulg ja sahhalini nulg.
Sahhalinil kasvab ka kivikask. Kivikase tüvi haruneb mehekõrguselt, isegi madalamalt
kõverikeks oksteks. Tema kasvuala algab pool kilomeetrit merepinnast kõrgemal.
Sahhalini metsade üldpindalast võtavad kivikase tihnikud enda alla umbes viiendiku.
Ainulaadse taimekoosluse maailma mastaabis moodustavad kuused, nulud koos
saasabambusega. Saasabambus katab tihedalt raiesmikke ja põlendikke, ajuti tungib ka
puurindesse. Meenutab meie pilliroogu, kuid puitunud varre tõttu pole murtav ja
tihnikuna tõsine taksistus inimese ning loomade teel. (5)
Ida- ja Lääne-Sahhalini ahelikku ning lõunaosa mäeahelikke katavad okasmetsad,
kivikasehõrendikud ja kääbusseedermännitihnikud. Soojema kliimaga (aug-i keskmine
temperatuur 18°C) edelaosas on liigirikkad segametsad, nõlvul bambusepadrikud,
orgudes lopsakas kõrgrohustu
annaabi.ee 
