Viljandi
pargid) hooldatakse regulaarselt vastavalt hoolduslepingutele. Parkidest suurim on
looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park.
Linnametsade all on 86,5 ha, mis paiknevad peamiselt Viljandi järve ümber. See on ka
maastikukaitseala, kus kasvab peamiselt tüüpiline salumets. Kõrvuti kasvavad siin lepp, jalakas,
künnapuu, pärn, vaher jt, leida võib saart ja saarvahtrat. Alusmetsas on kõige rohkem toomingaid ja
sarapuid. Maapinda katavad naat, metspipar, kopsurohi jt rohttaimed.
Haljastuse rajamisega alustati 1901. aastal kui rajati Trepimägi ja Lastepark (autor W. Engelhardt).
Laidoneri plats rajati 1933. aastal endise Suurturu väljakule. Mõisapark on kõige liigirikkam park
2
(1998. aastal oli seal 31 eri liiki puid ja põõsaid), mis on rajatud eelmise sajandi viimasel veerandil.
annaabi.ee 
