Oma tähelepanekud Eesti keele suhtes
Vältevahelduse korral muutub sõna sisehäälikute välde (II välde vaheldub
III-ga). II-vältelist vormi loetakse nõrgaks, III-vältelist aga tugevaks astmeks.
Laadivahelduse korral mõni sisehäälik kaob või muutub teiseks häälikuks -
häälikud g, b, d, s ning k ja t ühendites sk, hk ja ht kaovad või asenduvad mõne
teise häälikuga.
Eesti keeles eristatakse murderühmade sees traditsiooniliselt kaheksat
peamurret: Põhja- Eestis ranniku-, kesk-, ida- ja saartemurret, Lõuna- Eestis aga
Mulgi, Tartu, ja Võru murret, Võru murde sees eristatakse Setu alamurret.
Eesti keel iseenesest muutub kohe kindlasti veel, juba praegugi on eesti
keeles kasutusel palju laen- ja võõrsõnu, samuti ka väga palju slängi, mis muudab
keelt.
Tähelepanekuid, mida saab teha eesti keele suhtes on mitmeid, paljusid
erinevusi teistest keeltest tõin ma ka välja nt. õ, ä, ö, ü kasutamine, ning mitmete
murrete omamine
annaabi.ee 
