Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos
saared. Seda teemat arendas „Eesti Kultuurfilmis“ edasi Konstantin Märska.
Kuid Lutsu suurimaks panuseks meie dokumentaalfilmi arengusse säilinud materjali
põhjal jääb tema loodusekäsitlus. Luts avastas Eesti filmikunstile looduse sisemise ilu, oma
päikesemängude ja sõltumatult käituvate loomadega andis ta edasi aktiivse looduse. Lutsul on
loodus, kuigi veel veidi demonstratiivselt, juba inimese mitmepalgeline elukeskkond, seda
eriti saartefilmides. Loodus pole Lutsule ettekääne lüüriliseks eneseväljenduseks, oma
loomelaadilt on ta realistliku filmistiili esindaja.
Kasutatud kirjandus
Eesti filmi andmebaas. Filmitegijad-Režissöörid: http://www.efis.ee/ (vaadatud november
2013).
Kasesalu, Allan & Kilgas, R. & Jõeste, M. & Aasma, K. 2007. Eesti ja maailm. XX sajandi
kroonika. I osa, 1900-1940. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus.
Kosenkranius, Ivar 1964. Eesti kino minevikuradadelt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
annaabi.ee 
