Eesti noorte väärtushinnangud ja nende seos ühiskonnas toimuvaga
on ühtlasi Eesti kontekstis ka uuritumateks ning kujutavad endast nn tööväärtusi, mis näitavad
inimeste erinevat suhtumist töösse (töö kui karjääri tegemise võimalus, töö kui
eneseväljendusvõimalus, töö kui püüe tunda ennast ühiskonna mõistes kasuliku lülina jne).
Rämmer juhib oma loengus ja loengu lisamaterjalides tähelepanu Jüri Saarniidu poolt teostatud
hulgale empiirilistele uuringutele (1995, 1998, 2000) eri põlvkondade väärtushinnangutest , mis
näitavad, et eesti noorte väärtused on aja jooksul muutunud aina materiaalsemaks ehk
pragmatiseerunud, vähem tähelepanu pööratakse altruistlikele väärtustele, mis ajalises kontekstis
tähendab, et noorte vabatahtlik soov ja huvi panustada ühiskonda ja aidata enda ümber olevaid
inimesi aina väheneb. Esiplaanile tõuseb soov teha karjääri ja saavutada teatav positsioon