Saarmas referaat
on isastest umbes ühe kilo võrra kergemad .Saarmal on tihe, veekindel ja väga
vastupidav karvkate. Karvastik on karm, aluskarv aga erakordselt tihe ja pehme.
Ta on Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim. Erakordselt vahvad on
saarma vurrud: vanematel loomadel 1015 sentimeetrit pikad. käppade
viis varvast on ühendatud ujulestadega,need on rohkem arenenud
tagajäsemetel.Ujulestad hõlbustavad vees liikumist.
Elupaik
Saarmasele meeldib elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Kaldasse teeb ta uru,
mille suu avaneb vee alla. Järsu kalda asemel sobib ka risune kallas, kuhu saab
samuti varjulisi urge teha. On juhtunud, et saarmas elab koopas või teeb
kaldaäärsesse tihnikusse midagi pesasarnast. Samuti võib ta varastada teiste
loomade rajatud pesasid, mida ta endale sobilikuks kohandab. Jõe asemel võib
ta elada ka järve kaldal. Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad
peamiselt hämaras