Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
pärismaalaste endiste meetodite järele: rutuliselt sisse tungides laastatakse ning röövitakse maa
puupaljaks; paremaks röövretke põhjuseks võib siinjuures osutuda asjaolu, et võõras maakond ei
olnud veel kunagi enne laastatud (v. näit. Hoeneke kroonika, lk. 17,19,35,36,37).
Eestlased, nagu teisedki rahvad, andsid sakslastele sõdadeks abivägesid, kes esmalt
erirühmadena, küll vististi oma eneste vanematega eesotsas, sakslaste ülemjuhatuse all võitlesid.
Saarlaslega 1255. a. tehtud rahulepingu järele kohustatakse näit. saarlasi ordu sõjakäikudest osa
võtma, talvel oma ratsaväega, suvel oma laevadega, kaastegevad olles orduga kõikide vastu, kes
vägivaldselt ja ülekohtuselt ordule kallale kipuvad (U. B, 285).
Eestlaste abivägedel oli sakslaste sõjaväes, kurelaste abivägede kõrval, suur, vahel otsustav
tähendus (v. Riimikroonika, rida 826 j.; ka Durbeni lahingu kirjelduses). Paistab, et eestlastele
annaabi.ee 
