olnud eriti usin selles suunas liikuma. Hannes vestles Klausiga ja kui tema ei hakka veel naist võtma, et ta võtab siis ise, aga Klaus lubas kevadeks naise majja tuua. Peale seda läks Hannes ka mõneks ajaks kaugsõidu laevale raha teenima. Aga kui ta sealt naasis, siis kuulis külast, et Niidal on nüüd peigmees majas. Hannes otsis mingil määral lohutust Taali juurest. Siis saabus aeg minna kaitseväkke. Seal ta sõbrunes ühe saarlasega, kellega koos sõitis pühade ajal saarele, sest kodukülla oli pikem tee. Saaremaal tutvus ta ühe noore tütarlapsega, kes kohe Hannesesse väga kiindus ja hakkas ka teda ootama, kuni tal teenistus läbi on. Kui oligi aeg läbi, siis läks ta enne kojuminekut Tondiojalt läbi. Liidal oli selle üle hea meel ja ta hakkas Hannesele rääkima, et ta jääkski sinna, saaks tema meheks. Hannes lubas mõelda selle peale ja kirja teel teada anda. Koju jõudes
luureüksuste dessandis ka kaheksa saarlast, kes olid punaväkke mobiliseerituina sealt Staraja Russa all üle tulnud. Need mehed pakkusid sakslastele erilist huvi, kuna olid pärit Saaremaa erinevaist paigust. Mehed olid jutustanud, et Saksa staabis küsitleti neid seinasuuruse kaardi ees üksikasjalikult punaväe kaitserajatiste kohta, mida Saaremaale enne sõja algust ehitati. Nimepidi mäletas Peters neist vaid endist meremeest Männit, kes oli Muhu-Liival haavata saanud. Nende kaheksa saarlasega oli sakslastel kokkulepe, et mehed teevad kaasa Muhu ja Saaremaa vallutamise ning lähevad seejärel koju. Järgmisel päeval kohatud Külasemast lõuna pool kadastikus ülestõstetud kätega punaväelasi. Nähes meeste Soome sõjaväevormi, küsinud üks kohkunud vang, kas tal lõigatakse kõrvad ja nina ära. Pataljoni komandör major Hindpere ütelnud seepeale, et kõrvade ja nina lõikamiseks peab esitama kirjaliku palve ja minema sellega pataljoni arsti juurde
annaabi.ee 
