Mereteaduse mõisted
Suurima soolsusega
Punane meri kuni 41 promilli.
Merede vee läbipaistvus on väiksem ja nad on rohkem reostatud kui
ookeani vesi.
Meredes oleneb loodete suurus ühendusest ookeaniga (Läänemere ca 10cm,
ookeanis 0,5-2 m), mõnes kitsas lahes, näiteks Bristoli laht Suurbritannias 10-12m.
Rannikualad, atollid, fjordid, estuaarid
Mered liigitatakse:
· ääremered (jaapanim meri ja Põhja-Jäämere äärsed mered);
· sisemered (Läänemeri, Vahemeri);
· saarestikuvahelised mered (Jaava ja Iiri meri)
Ajaloolistel põhjustel nimetatakse mõnd merd laheks Mehhiko ja Biskaia
laht ja mõnd suurt järve mereks Kaspia ja Araali.
Lahed- suhteliselt väike maismaasse lõikuv ookeani- või mere osa. Lahe
hüdroloogiline reziim on põhiveekogu omast erinev.
Abajas- sügavale maasse ulatuv väike madal laht.
Väin merekitsus, kitsas veeala, mis ühendab maailmamare osi (merd
annaabi.ee 
