Iseseisvuse ajal ilmus paarikümne aastaga rohkem algupärast ja omapärast ilukirjandust kui kunagi varem. Eesti kõige nimekam ja produktiivseim kirjanik oli tol ajal Anton Hansen Tammsaare. Tema suurimaks tööks on viieköiteline "Tõde ja õigus". Tammsaare omapäraseima loomingu hulka kuulub ka tema viimane romaan "Põrgupõhja uus vanapagan". Tammsaare kõrval oli üheks omalaadseimaks kirjameheks August Gailit. Gailiti kõige küpsemaks tööks võiks pidada saareromaani "Karge meri", aga ka romaane "Isade maa" ja "Nipernaadi". Kolmas suurkuju oli Karl Ristikivi, kes kirjutas vaid kuus eestikeelset romaani ja neistki osa paguluses. Tallinna triloogia: "Tuli ja raud", "Rohtaed" ja "Õige mehe koda". Teine romaanisari - "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Viimane romaan oli "Hingede öö". Iseseisvusaja populaarseim näitekirjanik oli Hugo Raudsepp ("Vedelvorst", "Põrunud aju õnnistus", "Roosad prillid"
Iseseisvuse ajal ilmus paarikümne aastaga rohkem algupärast ja omapärast ilukirjandust kui kunagi varem. Eesti kõige nimekam ja produktiivseim kirjanik oli tol ajal Anton Hansen Tammsaare. Tema suurimaks tööks on viieköiteline "Tõde ja õigus". Tammsaare omapäraseima loomingu hulka kuulub ka tema viimane romaan "Põrgupõhja uus vanapagan". Tammsaare kõrval oli üheks omalaadseimaks kirjameheks August Gailit. Gailiti kõige küpsemaks tööks võiks pidada saareromaani "Karge meri", aga ka romaane "Isade maa" ja "Nipernaadi". Kolmas suurkuju oli Karl Ristikivi, kes kirjutas vaid kuus eestikeelset romaani ja neistki osa paguluses. Tallinna triloogia: "Tuli ja raud", "Rohtaed" ja "Õige mehe koda". Teine romaanisari - "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Viimane romaan oli "Hingede öö". Iseseisvusaja populaarseim näitekirjanik oli Hugo Raudsepp ("Vedelvorst", "Põrunud aju õnnistus", "Roosad prillid"