4.3 Kodumaised kõvad lehtpuud Saar (Fraxinus excelsior) Saaremetsi on Eestis natuke vähem kui tammikuid. Eestis kasvab harilik saar peamiselt salu- ja lodumetsades ning (eriti Saaremaal) puisniitudel. Saare enamusega puistud ehk saarikud moodustavad Eesti metsadest ~0,4%. Harilik saar on kiirekasvuline (just esimesed 10 aastat), mullaviljakuse ja valguse suhtes nõudlik, väga hiliskülmaõrn, kasvab meil 27m kõrguseks ja saab 200-300 aastat vanaks. Saarepuitu hinnatakse kui ühte ilusamat ja tugevamat puud. Lülipuiduline puu, esineb ka küpspuitu, maltspuit on lai, nõrgalt kollakasvalge; lülipuit hallikaspruun, tihti nõrgalt eristatav. Puit on võrdlemisi raske (mahukaal 0,65) ja kõva. Aastarõngad ristlõikes selgelt eristatavad, vanadel puudel aastarõnga piirjooned koore läheduses nõrgalt lainjad; pikilõikes puit ribalise tekstuuriga. Sügispuit tume, ristlõikes vaadatuna väikesed sooned koondunud rühmadesse ning
Vähesel määral tehakse kasest ka laudu. Kask on kergelt kõdunev, eriti ümarpuiduna. Tamm. Eestis kasvavatest puudest on tammepuit kõige raskem ja tugevam. Tamm on lülipuiduline puu, väga jämedakoeline puu, dekoratiivne puu. Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina. Pikaajalisel vees seismisel värvub tammepuit tumedaks. Saar. Ta on lülipuiduline puu, kõva ja ilusa mustriga. Saarel on hästi töödeldav puit. Saarepuitu kasutatakse nagu tammegi - peamiselt viimistlustöödel ja parketina. Sanglepp ehk must lepp. Sanglepp on pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav puit. Sellest tehakse vineeri ja vähesel määral ka laudu. Haab. Eestis kasvavatest puudest on haab kõige kergem. Haava puit on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt. Haavalaudu kasutatakse sauna leiliruumides. Haavast tehakse ka katuselaaste.
annaabi.ee 
