Mees, kes teadis ussisõnu
Tambet karjus, et küll ta neid veel kätte saab.
Hiie magas paadis terve öö. Hommikupoole ärkas ja naeratas. Leemet rääkis talle
juhtunust. Hiie oli muutunud täitsa teistsuguseks. Kui varem oli ta koguaeg vait ja
vaikne, siis nüüd ta rääkis palju ja oli rõõmus. Ta riietus ja läks ujuma, Leemet läks
ka. Terve päev möödus. Nad ei tohtinud kaldale minna, kuna seal võis neid oodata
terve kari hunte. Leemet sai aru, et ta armastab Hiiet. Nad läksid ühele saareme, kus
leidsid koopa ja püüdsid jänese. Hiie valmistas süüa ja Leemet oli kaugemal. Äkki
keegi krahmas tal jalast. See oli ta vanaisa. Suur imestus. Nad rääkisid. Hiie kutsus
juba Leemetit sööma.
Ptk. 22. Hiie algul ehmus, kui nägi vanameest. Söödi koos. Vanamees ei osanud
käis, ta roomas, kuna tal polnud jalgu, neid ju raiuti ja teda visati merre, kuid hüljed
tõid ta saarele ja vanamees unistas ikka veel raudmeestele tagasi anda. Ta oli