Eesti talupoegade olukorda taheti muuta samasuguseks nagu Rootsis ehk kaotada talupoegade pärisorjus, kuid balti-saksa aadel oli vastu. Loodi Liivimaa ja Eestimaa kubermange ning Liivimaal õnnestus paremini reforme läbi viia. Tartusse asutati kohtuorganina õuekohus. Gustav II Adolf ja Kristiina ajal läksid paljud kroonumõisad eravaldusesse ja riik kaotas olulist tuluallikat. Hakkati suuredama makse, mistõttu kaotajaks oli talupoeg. 1645. aastal sai Rootsi Saaremaat. Seal kujunes oma kohalik võimuorgan – Maapäev. Kohalik aadel sai seal suure võimu. Karl XI ajal viidi läbi reduktsioon. Riik omandas 5/6 maast Liivimaal, üle poole Eestimaal ja 2/3 Saaremaal. Riigimõisad anti rendile ja rentnikud ise määrasid talupoegadele maksu suurust. Kuid Karl XI proovis parandada talupoegade olukorda. Eestimaal paranes haridus. 1630. aastal avati Tartus esimene gümnaasium ja 1632. aastal Tartu ülikooli. Sel ajal tekkis Eests manufaktuur
rootsi kolm krooni. Rootsi kuningas võttis vastu kasutuseks kolm lõvi, mis rootslaste väljakutse taanile. Oktoobris 53 sõlmisid poola ja taani liidulepingu, kus lepitakse kokku, mille taani pidi saama ( pärnumaa, alad mis tal juba olid+ pärnu+ Padise kloostri), poolakatel on õigus kogu ülejäänud rootslaste käes olevale alale. Sõda oli puhkenud juba enne, leping oli vaiid huvide markeerimine. 1562 a mais hõivasid taanlased ja 1/3 Saaremaat ja muhumaa, mis enne olid kuulunud ordule. 7a sõda on peamiselt merel ja tp rootsi territooriumil. Kõik sõjasündmused, mis leiavad aset mujal kui eestis, on liitlased edukad, eestis on rootslased edukad. Rootsi riigikaassa jookseb peagi tühjaks , rootsi satub maj raskustesse. 1563 rootslased suudavad hõivata ka Haapsalu, sealne toomkapiitel on siiani katoliiklik. Linn ja loss rüüstatakse, rootslased hõivavad järgmisena Lihula. Jaanuar 1564 on rootslast ekäes ka Koluvere.
annaabi.ee 
