märgistust, kaasaarvatud riigid, kus juhiloa saamine on kaheastmeline. Eesti võttis hetkel kehtiva süsteemi üle Montrealist, kus tänapäeval enam tunnusmärke ei kasutata. Tulevikus võiks roheline vahtraleht maanteeametnike meelest olla vabatahtlik. Algaja juhi tunnusmärgi kohustuslikust kasutamisest loobumine muudaks liiklust rahulikumaks, mistõttu oleks vabatahtlik «vahtraleht» Eesti Autokoolide Liidu president ja Aide autokooli juhi Enn Saardi hinnangul mõistlik. «Kuna «vahtralehega» muud piirangut ei ole kui see, et suvel 100 km/h ei tohi sõita ja politseil on andmed arvutis näha nagunii, siis ega midagi hullemaks sellest ei läheks,» rääkis Saard. Err Uudised viis läbi küsitluse ,, Kas algajat juhti tähtistav "vahtraleht" on Eesti liikluses vajalik ?" Selgus et 187 vastanuist 71,7% leiab et see on siiski vajalik. Keskerakonna Noortekogu hinnangul ei tohiks Maanteeameti poolt välja käidud nn
Rootsi põlised vaenlased-Taani,Venemaa ja Poola otsisid omavahel liitu.Kõik sündiva liidu osapooled leidsid ,et Rootsi on neile liiga teinud ja et temalt tuleb tagasi võtta teatavaid maa-alasid. Põhiline oli ülemvõim Läänemeres. Rootsi kaotas põhjasõja sest ta ruttas oma paremate võeosadega riia alla poolakate vastu, vene aga saatis laevastiku tartut hävitama, anti käsk kõik hävitada, katk ja hävitustöö laastas rootsi ja nii saardi endale tartu, narva ja 1710 langes ka tallinn. Põhjasõda kestis 1700-1721. Tulemused: Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa Vorpommerni, Taani õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ja Venemaa vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase.