Eesti XX sajandi algul
Eesti
pank oli andnud laenudena 7 miljardit marka, millest 5 miljardit läks tööstusele, 1
miljard kaubandusele, 600 miljonit rahandussektorile ja 300 miljonit
põllumajandusele. Lisaks Eesti pangale tegutses 20 erinevat panka ja ühiskonna
panka, mis olid tagasihoidlikud ja võtsid ise Eesti pangalt laenu. Ainsaks põhjuseks
polnud finantssektori vead. Puudus täielik majanduspoliitika. Eestis tehti tohutu hulk
ühelaadseid ettevõtteid (Kui üks asutas saapavabriku ja sai rikaks siis teised asutasid
oma saapavabrikud, kuid seda rohkem tooteid ja väiksem vajadus seda vähem
makstakse toodete eest). Vähendati tootmiskulusi, vähendati palka, toodangu hinda
vähendati ja läksid pankroti. Valitsus ei teinud midagi väliskaubanduse bilantsi jaoks,
polnud piiranguid ja tollimaksud puudusid. Teravilja tuli osta välismaalt sisse kuna ei
panustatud palju teravilja toodangule. Nõukogude Venemaa majandussidemete
arendamine