"saapamehed" - 1 õppematerjal

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Ligi kahe sajandi vältel olid eesti kirjanduse peamisteks viljelejateks baltisaksa literaadid, eeskätt vaimulikud. Ent 19. Sajandi alguseks olud muutusid ja talupoeg vabanes pärisorjusest, „lasti priiks“. Ehkki tegemist oli formaalse aktiga, lõi see ometi eeldused talude päriseksostmisele. Sellega kaasnes isikutunnistus koos perekonnanimega, peremeheseisuse uhkus ja väärikus. Eesti maainimesed ei olnud enam ainult „pastlakandjad“, vaid nende sekka tulid nn saapamehed: peremehed, köstrid, möldrid, mõisa- ja vallaametnikud, kõrtsmikud, koolmeistrid, rätsepad. Materiaalsete väärtuste kõrval hakati aina rohkem hindama vaimseid. Suhtumine raamatusse muutus nõudlikumaks, primitiiv-didaktiline laad lugejat enam ei rahuldanud. Niisugustes ühiskondlikes oludes hakkas kirjamehena tegutsema O. W. Masing, kes „küünib kaasaeglaste seast esile kui uueaegse Eesti kirjakeele looja, vaimukas essee-kirjutaja ja esimene omapärane stilist“ (V. Ridala)