V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
öö peaukse ees maas valvanud, et esimestena sisse pääseda. Rahvahulk kasvas vahetpidamata
ja hakkas üle kallaste ajava veena piki seinu kõrgemale kerkima, sammaste ümber
paisuma, simssi-dele, aknalaudadele, kõigile eenditele, raidkujude müga-rustele tõusma.
Juba kaua enne suursaadikute kohaleilmumist andsid trügimine, kärsitus, tüdimus, pilamisja
narruspäeva vabadus, tülitsused, mis tõusid pisemastki küünarnuki või rautatud
saapakontsa puudutusest, väsimus kauasest ootamisest kibeda ja mõru maigu selle suletud,
muljutud, kokkupigistatud, tallatud, lämbuva rahvahulga kärale ja mürale. Kuuldi vaid
nurinat ja kirumist flaamlaste, kaupmeeste vanema, Bourboni kardinali, paleefoogti, Austria
Marguerite'i, nuutidega seersantide kohta; külma, kuumuse, halva ilma, Pariisi,piiskopi,
narride paavsti, sammaste, raidkujude, selle suletud ukse, tolle avatud akna puhul; kõike
annaabi.ee 
