Valle-Inclani kirjanduslik stiil
Ta kirjutas commedia dell' arte vaimus näidendeid traditsiooniliste tegelaskujudega: arlekiin,
kolombiin, jt. Näiteks ,,Markiis Rosalinda" (La marqusa Rosalinda, 1912) Selle perioodi
lavateosed olid täis vaimukust, fantaasiat ja irooniat.
Valle-Inlán lõi 1920. aastail uue kirjandusliku stiili, esperpento (,,ehmatis"), sõna
väljendamaks absurdsust, ektravagantset ja groteski. Esperpento algtähendus on
hernehirmutis, inetu ja pentsik ese või olend, ka totrus, absurd. Ta tunnistas saanuvat
inispiratsiooni eelkõige Goya kunstist. Läbivad teemad on surm ja grotesk. Igapäevaelu on
kokku põimunud õudusunenäoga, inimesed taandatud asjadeks, stiil on irooniline. Kuid
esperpento pole niivõrd zanr kui uus esteetika ja uus nägemus maailmast." Luces de
Bohemia" on esimene teos, mille autor nimetab esperpentoks. Valle-Incláni esperpentodes
süzee kas puudub või on minimaalne. Kinolikus rütmis vahelduv pildijada meenutab Quevedo
satiirilisi groteske
annaabi.ee 
