Linda leinalohutaja oli kõige noorem poeg- Kalevipoeg (kes sai isa järgi nime), keda ta kolm aastat imetas. Kui Kalevipoeg oli veel mähkmetes siis võis juba arusaada, et temast saab isavääriline vägilane. Ta roomas juba kahekuuselt ja kolmekuuselt juba kõndis. Kõige pealt kasvas ta karjapoisiks, siis künnimeheks ja siis tõusis ta tamme tugevuseks. Ta tegi jõudu iga päev, ta käis mere ääres lutsu viskamas ja tõmbas kodumetsas kuuski ja kaski üles, juurikatest tegi saksa-saanikesi. Kalevipoeg pidi ise hakkama saama, sest isa oli surnud. Kalevipoeg käis isa jälgedes ja oli isa sarnane. Ta kasvas kõigist vendadest kõige tugevamaks, targemaks, võimsamaks. Kosilaste käik aktiveerus suuremalt peale Kalevipoja suureks kasvamist. Kosilased luurasid pidevalt ümber õue, kuna Linda oli rikas, töökas ja asjalik Põhjus, miks Lindal nii palju kosilasi käis oli see, et Linda oli rikas lesk ehk kõik kosilased olid ta raha peal väljas
Kasvas kaljuks kindluselle, Tõusis vendadest targemaks: Tõotas ettetähendusi, Kadunud isa kuulutusi” Teises loos jutustas, Kalevipoja kiirest kasvamisest suureks ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad. Ta viskab suuri kive ja mängib õues kuuskedega neid koos juurtega välja tõmmates ning tehes puudest saksa-saanikesi “Kalevite noorem poega, Loopis merepinnal lutsu, korjas kaldalt lutsukive, paemurrust parajaida, Mis ehk jalga laiusella, Kolme jalga pikkusella, paari tolli paksusella”. Kalevipoeg kasvas peale sündi kiiresti. “Kalevite kallim poega kiirustelles kaugemalle tõttas eite tabamaie. Armusoovid südamessa, meelemõlgul kurjad mõtted karastasid kangelasta,
annaabi.ee 
