Koolipoisid Vabadussõjas
käeviipega jagas meestele käske, sõnagi lausumata. Imetlesime saksa
disipliini, kes vähemalegi käeviipele reageerisid. Juba nad olidki pimedusse
kadunud, lõuna poolses metsatukas hakkas kostma ka kahuri müra. Varsti
olid sakslsed tagasi enesekindla hoiakuga ning kahurimüra vaibumas. Meie
saime aru, et vaenlane on siiski lähedal. Enam ei olnud nii rahulikud kui
varem, hinges hakkas pugema väike kartuse kibin. Taevas valgenes
8
taspisi, kell oli saams juba 7-8 hommikul, vahetus pidi lõppema paari tunni
eest aga kedagi polnud silmapiiril. Mõtlesime juba, et meid on sisse
piiratud ning otsustasime omal nõul tagasi liikuda Kulgu sadama poole.
Mitte ühtegi hingelist ei kohanud ega tulnud vastu kuigi ometigi pidid
valvurid olema jõe jäädes valvepostil. Kohale jõudes Kulgu sadamasse oli
pilt meile selge, venlane liikus meie poole. Paljud olid oma kohtade pealt
lahkunud. Märkasime isegi taganevaid Kreenholmi töölisi. Nende pilgust
annaabi.ee 
