7. Kuidas soome-ugri keelkond jaguneb? (5) Viieks: ugri, permi, volga, lapi ja läänemere keelteks. 8. Nimeta läänemeresoome keeled. (7) Soome, karjala, vepsa, isuri, vodja, eesti, liivi. 9. Millega arvatakse soome-ugri keeleühtsuse lagunemine seotud olevat? - Hõimude pideva ja pikaajalise läänesuunalise migratsiooniga. 10. Kuidas mordva keeled jagunevad? (2) kaheks: ersa ja moksa 11. Miks on saami (ehk lapi) keel keeleteadlastele pikka aega uurimisainet pakkunud? Palju saamisid tänapäeval on? Kus nad elavad? - Sest saamida rassilised omadused erinevad tunduvalt teiste soome ugri hõimude rassilistest omadustest. Saamisid on umbes 50000 ning elavad Skandinaavia põhjaosas. 12. Missugune keel on läänemeresoome keelte hulgas suurim? Mitmendal kohal on eesti keel? - Soome keel, kõneleb umbes 5miljonit. Eesti on kõnelejate arvult kolmas. 13. Mille poolest karjala keel kuulus on? Too näide. - Oma rahvaluule poolest. E.Lönnrot ,,Kalevala''. 14
Eellased olid karjakasvatajad ja kultuuriliselt arengult permi keelte kõnelejatest ees. Mari keel Volga idakaldale jäänud inimesed. Seda keelt räägib umbes 600 000 inimest. Mordva keel Volga läänekaldale jäänud inimesed. Keel jaguneb kaheks: ersa ja moksa. Mordva keele kõnelejaid on umbes 775 000. Saami murded Saamide rassilised omadused on teistest soome-ugri hõimudest veidi erinevad. Mingi tundmatu arktiline rahvas on sulandunud saami keelt kõneleva rahva hulka. Saamisid on alles umbes 50 000, nad on hajutatult mitme riigi vahel laiali (Venemaa, Soome, Rootsi, Norra). Läänemeresoome keeled Räägiti esimeste sajanditeni Soome lahe ääres. Aja jooksul keel arenes, tekkisid murdelised erinevused ja hakkasid kujunema erinevad keeled. Soome keel Keelt räägib umbes 5 000 000 inimest. Algselt räägiti seda Lõuna- ja Edela-Soomes. Aja jooksul on keele kasutusala nihkunud põhja poole ning tõrjunud saamid Skandinaavia põhjaossa. Liivi keel
2.3. Saami murded Saami keel on keeleteadlastele pikka aega uurimisainet pakkunud, sest saamide rassilised omadused erinevad tunduvalt teiste soome ugri hõimude rassilisest omadustest. Samal ajal pole kahtlust, et keeleliselt kuuluvad saamid soome ugri keelkonda. Rassierinevuse põhjuseid seletatakse harilikult sellega, et meile tundmatu arktiline rahvas on sulandunud saami keelte kõneleva rahva hulka. Tänapäeval on saamisid umbes 50 000 ja nad elavad Skandinaavia põhjaosas ja Koola poolsaarel, hajutatuna mitme riigi (Venemaa, Soome, Rootsi ja Norra) territooriumil. Põhjamaades on palju tehtud saami keele ja kultuuri arnedamiseks ja saamide rahvuslik eneseteadvus on nende väikse arvu kiuste kõrge. Saamidel on ka oma kirjakeel, mis põhineb norralapi murretel. [7 lk 280-281] 2.4. Kõnelejate hulk Saami keelt kõneldakse Norras,Rootsis,Soomes ja Venemaal. See ei ole kuskil riigikeel,vaid vähemusrahvuse keel
Ugri keeled-ungarlased on soome-ugri suurim rahvus ja läbi aegade ka poliitiliselt kõige edukam. Kõnelejaid on praegu u 14 mlj. Permi keeled- neid on kolm : komi, permikomi ja udumurdi. Volga keeled- allrühm jag 2-ks: mari ja mordva keeleks. Mordva keeli on 2: ersa ja moksa. Mari keele kõnelejaid on u 600 000 ja mokslasi üle miljoni. Saami murded- saami rassilised om erinevad tunduvalt teiste soome-ugri hõimuga rassilistest omadustest. Saamisid on u 50 00 ja nad elavad Skandinaavia põhjaosas. Läänemeresoome keeled- soome, karjala, vepsa, isuri, vadja, eesti ja liivi keel. Suurim neist on soome keel, mida kõneleb u 5mln inimest. Karjala kõnelejaid on u 80 000. on ka väga kuulus oma rahvaluule poolest. Liivlasi on kokku veel ehk paarsada. Eesti keel on ungari ja soome keele kõrval kõnelejate arvult kolmas soome-ugri keel. Eesti keel on oma arengu jooksul kõige rohkem mõjutusi saanud indoeuroopa keeltest.
annaabi.ee 
