Argentinas ja Brasiilias. 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes. Saamid (laplased) asustavad 150-300 kilomeetri laiust maariba Põhja-Jäämere ääres Kesk- Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Saamimaa jaotub nelja riigi Norra, Rootsi Soome ja Venemaa vahel. Pealinna Saamimaal ei ole. Ülesaamilised asutused on jagunenud mitme keskuse vahel: Guovdageaidnu (Kautokeino) ja Karasjohka (Karasjok) Norras, Ohcejohka (Utsjoki) ja Ana'r (Inari) Soome. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami, kes kasvatavad peamiselt põhjapõtru e. porosid. Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse määratlemise kriteeriumidest, kus aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu.
Mitmed saami külad olid 19. sajandi lõpuks sattunud sõltuvusse Kola linna vene kaupmeestest, ,,peremeestest", kes andsid neile kaupu võlgu ning müüsid kallimalt edasi võla katteks võetud vääriskala. Sageli esines hinnapettusi, saamide purjujootmist kaubategemisel ja saamide käest topelthinna võtmist, et neid võlaorjuses hoida. Kokkupuuted ristiusuga Esimestele ümberasujatele hilisel keskajal järgnes Skandinaavia aladel kiriku misjonitegevus. Saamimaal leidus juba hilisel keskajal skandinaavlastest ning soomlastest ja venelastest ümberasujaid. Ümberasumisele järgnes kiriku misjonitegevus, kloostrite ja kirikute asutamine ning terav võitlus vene õigeusu ja luteri kiriku vahel. Vastukaaluks mitmete õigeusu kloostrite asutamisele algatati reformatsiooniliikumise käigus Rootsis 17. sajandil ja Taani-Norra alal 18. sajandi alguses pietistlik võitlus paganlusega. Riiklikku ekspansiooni toetav kiriklik tegevus surus alla põlisrahva
annaabi.ee 
