"saamimaad" - 1 õppematerjal

Soome-ugri rahvakultuur

uusasukate voolu, uued elamud rajati soome- või norrapäraste tüüpmajadena. Põhjapõdrakasvatuse asendas sageli maaharimine ja karjakasvatus. Elulaadi muutus tõi kaasa püsiva elamaasumise talveküladesse. Ainelises kultuuris hakati kodusvalmistatule eelistama poest ostetud esemeid ja rõivaid. Oli ka positiivseid muutusi: sõjas võidelnud saami meeste eneseteadvus kasvas tunduvalt. Paranenud teeolud ja suhtlemisvõimalused aitasid kaasa sellele, et Saamimaad hakati nägema jagamatu tervikuna. Küla- ja rühmaidentiteedi asemel hakati mõistma saami rahva ühist etnilist identiteeti. Ühisidentiteedi arengu märgiks oli iidse enesenimetuse saam, saami järkjärguline kasutuselevõtmine võõraste pandud nimetuse laplane, lapi asemel - põlisrahvas nõudis õigust omaenda käsitlusele oma rahvast ja kultuurist. Juba 1945. aastast alates kannavad saami ühingud nimesid nagu Same-Ätnam (Saamimaa) Rootsis ja Samii Litto (Saami Liit) Soomes.