Stress
Ei näe ega
oska rakendada oma tugevaid külgi. Mõistab enese üle kohut iga väiksemagi eksimuse
puhul ning röövib sellega ise oma enesekindluse. End teistega võrreldes tähtsustab seda,
kui palju paremad on teised, mitte aga seda, millega ta ise hästi hakkama saab. Kõneleb
endaga umbes nõnda: "Küll ma olen loll! Kas ma ei õpi seda kunagi õigesti tegema?"
"Ennäe kui edukas (julge, kuulus, rikas) küll tema on!"(2)
Äpu "aretab" masendust. Sisendab endasse saamatustunnet ja lootusetust, kahtleb oma
väärtuses. Kasutab väljendeid: "Ma ei saa..., ma pole iialgi võimeline..., niikuinii ma ei
suuda.." Iseloomulik sisekõne: "Ma ei saa sellega niikuinii hakkama, parem juba mitte
proovidagi." "Olen nii kurnatud ja väsinud, et ei suuda.", "Veel kümne aasta eest (või mitte
varem kui kümne aasta pärast) oleks see võimalik, aga praegu on lootusetult hilja (või liiga
vara)."(2)
Hiireke süvendab endas alaväärsustunnet
annaabi.ee 
