Kanti filosoofia, "Prolegomena" 3. Osa
keeles substantia) – ning interpreteeris seda oleva esinemisvormi selle ajaliste seisundite
ajatu “algupärana” (arche). Uusaegne mõtlemine Descartes`ist kuni Kantini mõistab algu-
pärasust samamoodi. Descartes rajas uusaegse filosoofia sellega, et ta käsitles mõtlemist
ennast subiectum`i, hypokeimenon`ina (neid mõisteid küll kasutamata). Mõtlemise
ajalised seisundid on tema käsitluse kohaselt siis ettekujutused (ideae). Uusaegsele aru-
saamale vastavalt omame me asju ja nende seisundeid üksnes ettekujutuste kaudu
mõtlemise jaoks. Seega mõistetakse mõtlemist nüüd enda ajaliste seisundite ajatu algu-
pärana ning oma ettekujutuste valitsejana. Me eristame ka igapäevases keelekasutuses
meid “ennast” “meie” ettekujutustest ja ütleme, et me “omame” oma ettekujutusi. Kuid
“see mina, mis mõtleb” on Kanti sõnul muidugi ka ise “ei midagi enamat” kui üks