Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Niisugune ridade laik ütles aga
lugejale kõige selgemini, et ajakirjandus Eestis ei ole enam vaba. (Ernits 159).
Enne Eesti ühendamist N. Liiduga 1940. a augustis oli ajakirjanduses nö rahustav
propaganda, mis asendus seejärel märksa teravama kriitikaga kõige vastu, mis oli
eestlastele seni püha olnud. Näiteks kirjutati omariikluse aegse ajakirjanduse kohta:
"Ta seisis kodukasvanud rahamagnaatide käsutuses ja peegeldas nende jõukate
auahnust, saagi- ja saamaisu." (Päevaleht)
"Või kui ta otseselt ei sõitnud mammona reel, siis teenis ta kõige tagurlikumaid musti
bandesid." (Uus Eesti)
"Nende "mustasajaliste" lohede kõrval triumfeeris aga veel üks liik ajakirjandust,
mille vaderiks oli vanglavend Aleksander Veiler, kes kunagi ei väsinud uhkeldamast
oma kollase ajakirjanduse kuninga tiitliga. Rahvaleht ja Esmaspäev olid lehed, mis
äritsesid kõige odavamate ja labasemate instinktidega ja mageda
sensatsioonikõdiga." Jms.